Tahan, et teaksid, kui hindamatu on see hetk, kui saad Erlise poolt valmistatud imemaitsva pardifilee koos kohalike krõmpsuvate köögiviljadega, sest juba kümne aasta pärast on kõik pea peale pööratud!
Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja
Nii arvavad spetsialistid, kelle töö peamiseks ülesandeks on teha nii, et kõigil kaheksal miljardil inimesel, kes selleks ajaks maailmas on, oleks midagi süüa. Mõni aeg tagasi korraldas Euroopa Parlament tulevikutoidu teemadel mitmepäevase seminari, kuhu oli kokku kutsunud palju tippkokkasid, nii tervise-, toidu- kui ka põllumajandusspetsialiste, majandusanalüütikuid, poliitikuid ja teadlasi. Päevavalgele tuldi väga huvitavate ja tõenäoliste teooriatega. Kuulasin ja imestasin ning sain maitsta tulevikutoite.
Mahetoidu surm
Kõige enam usutakse, et järgmise kümne aasta jooksul saab mahetoidust suure tõenäosusega luksus. Lihtsalt sellepärast, et meil pole enam nii palju maad ja erinevalt väetatud ja mürgitatud taimed annavad suurema tootlikkuse. Mõned mahepoed tõenäoliselt jäävad, kuid sealset kaupa saavad endale lubada vaid superstaarid ja muidu miljonärid. Aedviljade puhul hakkavad senisest suuremat rolli mängima seened, sest neid on lihtsam ja odavam kasvatada, võrreldes näiteks tomatiga.
Katseklaasiliha teeb revolutsiooni
Kõik me mäletame mõne aasta tagust uudist, mil Londonis söödi ära esimene katseklaasilihast valmistatud kotlet. Nimelt sai Maastrichti Ülikooli professor Mark Post siis valmis esimese hamburgeri, mille pihviliha oli toodetud laboris. “Me võtame veiselt paar liharakku ning oleme võimelised selles laboris kasvatama ligi 10 000 tonni liha.” Nüüd ootab liha ees üks suuremat sorti revolutsioon ning professor ütleb veendunult, et kümne aasta pärast on meil poelettidel just laboris toodetud liha, sest päris looma söömine on ilmselge loodusressursside raiskamine.
Uus ja popp ametikoht
Aastaks 2025 võib olla juba laialt levinud ka selline amet nagu putukafarmer. Selles osas võetakse eeskuju Taist, kus erinevad satikalised on igapäevaseks toiduks. “Kuna ruumi siin maakeral jääb järjest vähemaks, peame hakkama vaatama, kuidas toota kvaliteetset valku ilma oluliste ressurssideta ja selleks puhuks on putukalised suurepärased,” ütles dr Valeriu Curtui, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juht. Putukate kasvatamine toodab 60 korda vähem kasvuhoonegaase ning nõuab loomapidamisest 25 korda vähem toitu ja 300 korda vähem vett. Taanis asuva Nordic Food Labi kokk Roberto Flore ütles aga, et erinevad putukalised meie toidulaual eeldavad tarbijatelt täielikku ümberõppimist. “Me peame omandama teadmised, kas rohutirtsu jalad ja pea tuleb enne söömist eemaldada, millised on need maitseained, mis sipelgatega hästi sobivad, kas mesilasevastsed on paremad kui mesilased jms,” ütles ta, andes maitsta tsitruseliste maitsega sipelgaid. Maitsmise käigus selgus seegi, et sipelga eriliigid maitsevad tõepoolest täiesti erinevalt.
Sama organisatsioon on juba müüki lasknud sipelgatest tehtud džinni, mis maitseb sama hästi kui tema eelkäijad ning mille 700 ml pudel maksab 290 eurot. Nüüd katsetavad nad juba mida valmistada puukoorest.
Sellele kõigele mõeldes tunnen siirast rõõmu, et esmaspäevast reedeni toob Jonel mulle koju kätte võimalikult kohaliku, tasakaalustatud ja tervisliku toidu, millest võin kümne aasta pärast vaid und näha.